Roosid

Paljasjuursed roosiistikud
Paljasjuursena ehk ilma mullapallita saab roose istutada seni, kuni nad on veel talveunes ehk puhke seisundis. Seega enne, kui kevadsoojus paneb mahlad liikuma, pungad hakkavad avanema ja võrsed kasvama. Rooside ja ka muude taimede ümberistutamiseks on parim aeg tavaliselt aprillist mai alguseni.

Mis eelised on paljasjuursena istutamisel?
Paljasjuursena istutamisel on mitmeid eelised võrreldes mullas kasvavate poti-istikutega. Hea on see, et kohe kui maapind ära sulab, saab taime juba peenrale panna. Varakult istutades jääb mais-juunis rohkem aega teisteks aiatöödeks. Puhke seisundis istutatud roositaim kohaneb kasvukohaga palju paremini kui muul ajal, see annab võimaluse alustada kasvu loodusega ühes rütmis. et paljasjuursed istikud maksavad vähem kui potitaimed ja neid on mugavam vedada.

Istikud on pakendatud
Paljasjuursed roosiistikud on erinevates pakendites, meil on selleks kiletuutu, kuhu on lisatud veidi turvast. Vahel on juured mähitud lihtsalt kile sisse.

Poes tuleks jälgida enne ostmist, et taim poleks ära kuivanud. Puhke seisundis roosi võrsed on rohelised ja ilma lehtedeta. Kolme või enama oksaharuga istikud on A klass ning kvaliteetsemad, B klassil on kaks haru, harude arvust ja kvaliteedist sõltub ka istiku hind.

Tähtsad tööd enne istutamist
Paljasjuursed istikud kuivavad kergesti, seega peab pidevalt nende niiskust jälgima. Kui jõudsid poest ostetud või postipakiga saabunud istikutega koju, eemalda kohe kileümbris ja pane taimed üleni (koos vartega) ämbrisse vee sisse, need võivad seal olla kuni 12 tundi. Nii jõuavad istikud end korralikult vett täis koguda ja juurduvad paremini.

Pärast leotamist tuleb kärpida nii juuri kui võrseid. Käärid peavad olema hästiteravad, muidu ei saa ilusaid siledaid lõikekohti. Hea oleks vaadata ka juured üle. Kui juure värvus seest on valge, on juur terve. Kui tumedam, siis surnud. See ei tähenda aga, et roosist ei saa enam asja. Surnud juureosa tuleb hoopis kärpida seni, kuni jõuad heleda ehk elujõulise osani. Ära tuleks lõigata kõik murdunud või muul moel kahjustunud kohad.

Lõikamine teeb head ka vartele, sest paneb taime noori tugevaid võrseid kasvatama. Roniroosid, ramblerid ja põõsasroosid kärbi ilusama punga peale. Floribunde, pinnakatteroose ja teehübriide lõika nii, et varrele jääks kolm-neli punga.

Näpunäited istutamisel
Istutusauk peab olema piisavalt sügav, siis juured saavad vabalt allapoole langeda. Ideaalne sügavus ja läbimõõt on umbes 40 cm.

Pane istutusauku värsket viljakat mulda, millele lisa hästi kõdunenud komposti ja pikatoimelist roosiväetist. Eriti hea on kasutada spetsiaalset roosimulda, mille on tootja kokku seganud täpselt roosi vajadusi arvestades.

NB! Pookekoht peab jääma vähemalt 5–7 cm, aga veelgi parem kui 10 cm sügavusele.

Ümber juurte mulda kühveldades vala vahepeal mullale vett, et juurte vahele ei jääks tühimikke.

Mulda ei tohi tihedalt kokku tampida, sest juured vajavad hapnikku.

Kui taim on istutatud ja kastetud, võib oma roosi paariks nädalaks üleni mulla alla katta – siis on ta kaitstud kevadiste hilise külmade eest ning pole ka ohtu, et võrsed kuivaksid.

Esimestel nädalatel tuleks kasta mõne päeva tagant, aga tuleb jälgida, et pinnas ei oleks pidevalt liiga niiske. Liiga niiske muld võib taimedele olla ohtlikum kui hetkeline kuivus. Märg pinnas põhjustab tihti haigusi ja taimede lämbumist.